Mida saab võõras inimene teada sinu IP-aadressi järgi?

Mida saab võõras inimene teada sinu IP-aadressi järgi?

Iga kord, kui avad veebilehe, teed e-poes ostu või kirjutad foorumisse, näeb ühenduse teine ots sinu avalikku IP-aadressi. Sellest tekib arusaadav küsimus: kas võõras inimene või lehe omanik näeb sinu kodust aadressi ja saab sind isiklikult tuvastada?

Kas IP-aadress tuvastab isiku või konkreetse seadme?

Lühike vastus: ei. IP-aadress ei ole isikukood ega seadme seerianumber.

Koduses WiFi-võrgus on sülearvutil, telefonil, tahvlil ja teleril tavaliselt igaühel oma privaatne aadress. Internetti vaadates jagavad need seadmed IPv4 puhul üht avalikku aadressi. Seda teeb koduruuter võrguaadressi teisendusega (NAT, Network Address Translation). Veebileht näeb ruuteri internetipoolset aadressi, mitte seda, milline pereliige või milline seade päringu saatis. Täpsemalt on see kirjas postituses millise seadme aadressi leht näitab.

See reegel ei ole eranditu. Mobiilside ja osa koduseid liitumisi kasutavad operaatori ühis-NAT-i, nii et sama avalik aadress võib kuuluda korraga mitmele kliendile. IPv6 puhul saab majapidamine sageli oma prefiksi ja seadmetel võib olla oma aadress. Ka siis ei ole aadressis inimese nime.

Kui oled samal lehel kontoga sisse loginud, teab see leht sind konto järgi. Selle seose annab konto, mitte aadress ise.

Mida avalik IP-aadress tegelikult paljastab?

Avalik aadress ütleb võrguteenusele midagi ühenduse päritolu kohta. Andmed tulevad aadressi omaniku registrist ja geolokatsiooni andmebaasidest, mitte aadressi seest.

  • Internetiteenuse pakkuja. Registrist on tavaliselt näha, millise operaatori võrgus aadress on, näiteks Telia, Elisa, Tele2 või mõne teise võrgu oma. Edasimüüja või ühis-NAT võib nime hägustada.
  • Ligikaudne piirkond. Andmebaas pakub sageli linna või maakonda, näiteks Tallinn või Tartu. See on hinnang. Mobiilil ja ühis-NAT-il eksib linn kergesti, ning tänavat sealt ei tule.
  • Ühenduse liik, kui andmebaas seda teab. Mõnikord on näha, et aadress kuulub mobiilivõrku, tavapärasele püsiühendusele, serverimajutusele või tuntud VPN-i väljumissõlmele. Optilist kaablit, avalikku kohviku WiFit ja konkreetset seadet aadressi järgi usaldusväärselt eristada ei saa.

Mida IP-aadress ise ei sisalda?

Filmides piisab aadressist, et mõne sekundiga leida inimese maja ja avada ta arvuti. Aadressis endas ei ole:

  • sinu nime, isikukoodi ega kontaktandmeid;
  • tänavat, majanumbrit ega korterit;
  • arvutis olevaid faile, paroole ega brauseri ajalugu.

Kes seob aadressi inimesega? Seda seost hoiab internetiteenuse pakkuja: millisele lepingule oli aadress antud ajal antud. Suvaline veebileht või eraisik seda registrit ei näe. Väljastamine käib seaduses ettenähtud alusel, näiteks ametliku järelepärimise või kohtumäärusega, mitte igaühe palvel.

Kas aadressi teadmine on ohtlik?

Aadress ei ütle võõrale sinu nime. Turvamata võrgu korral võib avalik aadress siiski sattuda automaatsete skaneerimiste sihtmärgiks. See ei tähenda, et keegi, kes aadressi nägi, sinu arvutisse sisse saab.

Portide skaneerimine

Automaatsed skannerid käivad avalikke aadresse läbi ja otsivad avatud porte. Levinud näited on 22 (kaugühendus), 80 ja 443 (veeb) ning 3389 (kaugtöölaud). Kui avaliku aadressi taga on uuendamata turvakaamera, koduserver või ruuter, mille haldus on internetist avatud, võidakse seda proovida.

Ülekoormusrünne

Kui keegi teab aadressi, saab ta selle poole saata suure hulga päringuid. Koduse ühenduse või ruuteri võib see mõneks ajaks kasutuskõlbmatuks muuta. Failideni see rünnak ei vii.

Kuidas ühendust kaitsta

Kaitse on kahes kihis: ruuter majas ja tulemüür seadmes, millega võrku lähed.

Ruuteri tulemüür

Tänapäevastel koduruuteritel on tavaliselt olekupõhine tulemüür (SPI, stateful packet inspection). Enamasti on see tehaseseadistuses sees ja blokeerib internetist tulevad kutsumata ühendused. Kui sa pole porte teadlikult suunanud, ei näe skanner sinu arvutit ruuteri taga.

Seda tasub ruuteri haldusest kontrollida. UPnP võib porte avada ilma, et sa seda eraldi sisse lülitaksid. IPv6 puhul ei tee sama tööd IPv4 NAT, seepärast peab ruuteri tulemüür katma ka IPv6.

Seadme tulemüür ja turvatarkvara

Ruuter ei aita, kui sülearvuti on kohviku või lennujaama WiFis, ega siis, kui pahavara on juba sees ja avab ühenduse ise väljapoole.

Ringi liikudes tasub sülearvutis peale operatsioonisüsteemi tulemüüri hoida viirustõrjet, millel on oma tulemüür ja paketianalüüs. See otsib pahavara, võib märgata portide skaneerimist ja katkestada kahtlase sissetuleva ühenduse. Kohviku või lennujaama võrgus teeb seda tööd just seadme tarkvara, sest koduruuterit seal ei ole.

Tagasi blogisse