IPv4 ja IPv6 – mis on vahe ja kus neid kasutatakse?
IPv4 ja IPv6 on kaks viisi, kuidas IP-aadress kirja pannakse ja kuidas seadmed internetis teineteist üles leiavad. Mõlemad teevad sama töö. Erinevus on aadressi pikkuses, arvus ja selles, kumma kaudu ühendus parasjagu käib.
Mis on IPv4
IPv4 on vanem ja siiani kõige laiemalt kasutatav kuju. Aadress on neli arvu vahemikus 0–255, eraldatud punktidega.
- Näide:
143.4.233.22 - Võimalikke aadresse on umbes 4,3 miljardit.
Sellest hulgast ei saa kõiki seadmetele anda. Osa on jäetud kohtvõrkudele (192.168.x.x, 10.x.x.x), osa dokumentatsioonile ja osa võrgu enda tööks. Avalikke aadresse jääb vähem, kui maailmas on seadmeid. Seepärast jagab üks koduruuter või mobiilioperaator sageli üht avalikku IPv4-aadressi paljude seadmete vahel.
IPv4 kirjeldati standardina 1981. aastal dokumendis RFC 791.
Mis on IPv6
IPv6 on uuem kuju. Aadress on kaheksa rühma kuueteistkümnendsüsteemi märke, eraldatud koolonitega. Tühje rühmi võib kirjas kokku tõmmata.
- Näide:
2001:1620:28:1:b6f:8bca:93:a116 - Aadresse on nii palju, et iga seade võib saada oma avaliku aadressi. Jagatud aadressi selleks enam vaja ei ole.
IPv6 tehti sellepärast, et IPv4-aadressid said otsa. 1990. aastatel oli näha, et 4,3 miljardit aadressi ei jätku, kui internet kasvab. Esimene IPv6 standard avaldati 1998. aastal. Praegu kehtiv kirjeldus on RFC 8200 aastast 2017.
Päriselt hakati IPv6-d laiemalt sisse lülitama alles siis, kui IPv4-varu piirkondlikes registrites lõppes. Ülemaailmne kasutuselevõtu päev, World IPv6 Launch, oli 6. juunil 2012: suured võrgud ja teenused jätsid IPv6 sellel päeval püsima, mitte ainult katseks. Ülevaade protokollist on Vikipeedia IPv6 artiklis.
Kus kumbagi kasutatakse
IPv4 on kasutusel peaaegu igas võrgus, sest vanemad seadmed, osa ärivõrke ja osa servereid oskavad ainult seda.
- Koduruuteri sisevõrk kasutab privaatset IPv4-d, näiteks
192.168.1.24. - Veebileht, millel ei ole IPv6-d, avaneb IPv4 kaudu.
- Vanem printer, kaamera või tööstuskontroller, millel IPv6 tuge ei ole.
IPv6 on kasutusel seal, kus võrk ja teenus seda toetavad. Mobiilside eelistab seda sageli. Uuemad koduühendused saavad ruuterile IPv6-prefiksi, millest seadmed oma aadressi teevad.
- Telefon avab tänapäevase veebilehe IPv6 kaudu, kui nii võrk kui ka leht seda võimaldavad.
- Osa mobiilsidevõrke on seadme poolel ainult IPv6. IPv4-teenuseni jõutakse siis operaatori tõlke kaudu.
- Server, mis tahab olla otse kättesaadav ilma jagatud IPv4-aadressita, kuulutab välja IPv6-aadressi.
Millal on mõlemad korraga kasutusel
See on tavaline seis, mitte erand. Seda nimetatakse kaksikpinuks: seadmel või võrgul on mõlemad aadressid ja brauser valib ühe ühenduse jaoks sobivama.
- Uus sülearvuti koduses WiFi-s saab ruuterilt privaatse IPv4-aadressi ja lisaks IPv6-aadressi. Internetti minnes võib veebileht näha IPv6-d, samal ajal kui vana võrguketas kodus vastab ainult IPv4-le.
- Ettevõtte kontor hoiab IPv4 alles vanade seadmete pärast ja lisab IPv6 uutele teenustele. Tulemüüris ja VPN-is on kirjas mõlemad.
- Veebileht, millel on nii IPv4- kui ka IPv6-kirje, avaneb külastajale selle kaudu, kumb tal töötab. Kui mõlemad töötavad, eelistab brauser tavaliselt IPv6-d ja langeb IPv4 peale tagasi, kui see ei õnnestu.
Üks lehe avamine kasutab siiski üht ühendust. Sellepärast näitab üks veebileht korraga üht aadressi, kuigi seadmel võib teine aadress samal ajal olemas olla.